Värbamisprotsess: miks on see oluline juba olemasolevale meeskonnale?

Värbavate juhtide mentor Ketlin Kasak on loonud 12-osalise videokoolituste sarja, mis kestab üks aasta, et vajalikud protsessid saaks praktiliselt oma ettevõttesse sisse viia ja oma värbamisalased tegevused uuele tasemele viia. Värvates tasub silmas pidada ka seda, et värbamisprotsess pole oluline ainult uue meeskonnaliikme jaoks, vaid kogu olemasolevale meeskonnale, sest kaasates värbamisse terve meeskond, lahenevad mitmed probleemid.

Et uus inimene õnnestuks paremini

Ketlin Kasak sõnab oma kogemusele tuginedes, et tegeledes värbamisprotsessidega vaid väliselt ja mitte sisemiselt, juhtub nii, et olemasolev meeskond ei oska juhti toetada, ei tea, kes on tulemas meeskonda ning kommunikatsioon läheb paigast ära.

Seevastu kui pühendada värbamisprotsessi ka olemasolev meeskond, oskavad nad värbavat juhti aidata ning meeskond võtab uue inimese ka hiljem paremini vastu. “See juhtub ainult siis, kui värbav juht kaasab terve meeskonna juba värbamisprotsessi alguses,” selgitab ta.

Kui meeskond on kaasatud, välistatakse juba eos need kandidaadid, kes meeskonnaga tegelikult kokku ei sobi, sest meeskond mõtleb kaasa, et tuleks parim võimalik töötaja, sest nemad peavad temaga ju koos töötama. “Kui nende sõnu kuulda võetakse, hakkavad nad ka oma poolt mõtlema,” räägib Ketlin.

Kui kaasata meeskond värbamistegevustesse, jääb Ketlini sõnul värbaval juhil üle koguni kuni 50% aega.

Juhi ja meeskonna omavaheline mõistmine on parem

Loomulikult, kaasates meeskond värbamisse, muutub ka juhi ja meeskonna omavaheline mõistmine paremaks ning üks plusspunkt on veel see, et suheldes võivad välja tulla varjatud probleemid, mida muidu poleks ehk märganud. “Kui juht istub mõne oma meeskonnaliikmega maha ja räägib, et on vaja uut inimest ja laseb töötajal oma igapäevatööst rääkida, saab värbav juht väga palju uusi asju teada,” selgitab Ketlin. “Võibolla on tekkinud meeskonnas raskused, arusaamatused või miski ei liigu päris nii nagu peaks, sellisel juhul tuleb see kõik hästi välja.”

Motivatsioon tõuseb

Ketlini sõnul, kui inimesed saavad rääkida takistustest, mis neil töös on ja värbav juht kuulab, tõuseb selle tulemusel ka meeskonna motivatsioon. “Inimesed on huvitatud rääkima oma tööst ja see annab selleks hea võimaluse,” selgitab ta.

Seega tasub õhutada inimesi rääkima ideedest.

Ketlini sõnul võib meeskonnas olla inimesi, kes on kinnised ning niisama lobisemise asemel eelistavad tegeleda mõtlemise ja töötegemisega. “Neil tulevad tihtipeale kõige paremad mõtted, sest nad ei kuluta oma energiat jutustamisele. Võin garanteereida, et nad annavad päris palju uusi mõtteid juurde,” toob ta välja. Selline kommunikatsioon kergendab meeskonna ja juhi tööd, seega võidavad kõik. “Sa juhina saad sellist kommunikatsiooni, mis viib ettevõtet edasi ja mõistad, mida su meeskond mõtleb ja tahab,” räägib ta.

Kui meeskond on kaasatud, siis huvituvad nad ka, et uus inimene õnnestuks. See annab juhile palju head tunnet ja aega juurde, et tegeleda enda jaoks olulisemate asjadega, näiteks otsida kliente juurde või tegeleda arendustegevustega.

Praktiline ülesanne võib lahendada probleemi ettevõttes

Ketlin Kasak soovitab alati anda kandidaatidele praktiline ülesande, mis võiks olla tõeline probleem ettevõttes.

Selleks on taas hea kaasata terve meeskond ning uurida neilt, mis on ettevõttes aktuaalsed probleemid, millega saaks hinnata, kas kandidaat sobib.

“Siis tulevad ka varjatud probleemid välja,” selgitab ta. “Need saab kirjutada praktilisteks ülesanneteks, tõstatada näitlik probleem ja vaadata, kuidas kandidaadid seda lahendaksid.”

Nii võib tihti mõni probleem laheneda ning värbamisprotsess võib olla väga õpetlik kogu meeskonnale.

Scroll to Top