8. veebruaril toimus Äripäeva personalitöö aastakonverents 2024, kus tunnustati parimaid HR personalitöö valdkonna edendajaid. Esinejad jagasid enda mõtteid ja praktilisi soovitusi personaliinimestele, kes on tegevad erinevates ettevõtlusvaldkondades.
Juhtimine algab vaikusest
Hinnatud koorijuht Hirvo Surva rõhutas, et juhtimine algab vaikusest. Tema peamine soovitus oli enne midagi rääkima hakkamist pidada paus, isegi kui see tundub piinlik. Tuleks hingata sügavalt sisse ning alles siis rääkida, mis meil mõttes on.
Surva nentis, et inimesed, kes harrastavad mõnda individuaalset spordi- või huviala, ei pruugi olla nii head meeskonnamängijad kui need, kes on kokku puutunud tiimitööga, näiteks koorilauljad ja võistkonnasportlased.
Vana aja väärtuseid, mis kunagi toimisid, ei ole tema sõnul tänapäeval enam olemas. Kadunud on elementaarne teretamine, viisakus suhtluses ja riietumisel. Kõige selle võiks taas ellu tuua ning see ongi personalijuhtidele sobiv ülesanne.
Personalijuhtidest sõltub ettevõtte verering
Sarnaselt Surva üleastumisel öelduga kutsus riigikogu aseesimees Jüri Ratas inimesi üles enda lapsi panema huviringidesse või harrastama sporti, kus tehakse meeskonnatööd.
Poliitiku sõnul on äärmiselt oluline ka kuulamisoskus. Ratas tõi näiteid poliitikast, kus üks inimene võib võtta vastutuse ning sellega mõjutada tuhandete inimeste elusid.
Värvake inimesi mitte nende sõnade, vaid tegude järgi
Combat Ready instruktor Renee Aluste kõnest jäi enim kõlama soovitus „Ärge värvake inimesi nende sõnade, vaid tegude järgi – hinnake fakte!“. Ta rõhutas personaalse, rääkiva ja silmsidet hoidva suhtlusvormi tähtsust. Sõnumite edasiandmisel on oluline ka kirjapildis jääda lühidaks ja konkreetseks.
Aluste näitas laval enda märkmikku ning soovitas kõigil üht kaasas kanda, sest vastaspoolelt tagasisidet küsides ja seda enda märkmikusse kirja pannes hakkab jutukaaslane rohkem kaasa mõtlema. Märkmed võimaldavad vestluse kokku võtta ning veenduda, et mõlemad pooled said teemast ja selle käsitlusest üheselt aru. Probleemide korral tuleks haarata initsiatiiv, kuna sellisel juhul on probleemi lahendus võimalik enda kasuks muuta.
Aluste sõnul tunneb hea juhi alati ära selle järgi, kui teda on ruumis tunda. Kui ta sealt lahkub, siis tunnevad teised, et sellest ruumist on midagi väga olulist puudu.
Sõnad ja teod peaksid olema kooskõlas
Coach ja koolitaja Ruti Einpalu rõhutas enda ettekandes tagasisidestamise vajalikkust. Ta soovitas kõik enda jaoks läbi sõnastada ning eriti tähtsa sõnumi edastamisel see läbi kirjutada. Einpalu tõi konverentsil erinevaid praktilisi näiteid, kuidas juhtida ning tagasisidet anda – nii juhilt töötajale kui ka töötajalt juhile.
Üks peamisi töötegemise osasid on tulla toime oma emotsioonidega ja neid juhtida.
Juht peab nägema, et tahad areneda
Mihkel Reinsalu, kes on olnud terve elu juhi ja tippjuhi rollis, soovis oma etteastega anda personalijuhtidele hoogu juurde. Ta ütles, et tegevjuht peab nägema, et töötaja tahab areneda – juhtidel on jooksvalt väga palju erinevaid probleeme ja käsilolevaid teemasid, seega tuleb enda huvi tööalase arenguvõimaluse vastu välja näidata. Eraldi tõstis Reinsalu esile inimeste ootuste juhtimise. Kas on üldse mõeldud sellele, millised võiksid olla inimeste ootused?
Kui tahad teada ja näha, kuidas tegelikult käitud, hakka enda koosolekuid filmima!
Meeskondade koolitaja ja psühholoog Andero Terase sõnul on rahvusvaheliste lepingute sissetoomisel väga vaja nartsissistlike iseloomuomadustega inimesi, kes on edevad ning soovivad eri olukordades esile kerkida. Vajame selliseid inimesi, kuid nad tuleb paigutada tööülesannete mõttes õigele kohale. Sellisel juhul toob nartsissist ära suured lepingud, mis ongi tema tööks.
Paneeliarutelus käsitleti juhtimismaailma
Paneeliarutelust, kus käsitleti juhtimismaailma erinevaid osasid, võtsid osa Kristiina Palm, Ester Eomois, Merli Üle ja Karel Loide. Paneeli juhtis Siim Sarapuu.
Vanasti oli meeletult raske saada ühele konverentsile kohale erinevaid tegevjuhte, seega väärtuslikke mõtteid ja praktilisi kogemusi, mida paneelist kaasa võtta, oli mitmeid.
„Kõik teised peavad enne söönuks saama, juht sööb viimasena“ – nii juhatati tuntud ärijuhtimise kõneleja Simon Sineki tsitaadiga sisse teema, kus arutleti, et juht on samuti inimene. Tegevjuhid peaks usaldama enda personalijuhte ning delegeerima kindlad kohustused neile. Personalijuhi abil on tegevjuhtidel võimalik palju probleeme ennetada.
Kristiina Palm tõi vestlusel eraldi välja, et personalijuhid peavad õppima äri tundma, mõistma konkreetset tegevusvaldkonda ning võtma äripartneri rolli.
Juhtival positsioonil töötavatelt inimestelt peaks küsima, kas nad üldse tahavad juhtimistööd teha. Arutelus tõdeti, et mitmed selles ametipositsioonis töötavad inimesed on paraku n-ö lõksus – see on mõttekoht, millesse tasub kindlasti süveneda.
Juhtkond peaks koos õppima
Viimase esinejana astus Äripäeva konverentsil üles Evely Gorobinski, kelle peamise mõttena jäi kõlama soovitus panna juhtkond koos õppima. Seda peaks tegema pikema aja vältel, mitte ajutiselt.
Palju õnne võitjale!
Lõpetuseks andis eelmise aasta personalitöö valdkonna edendaja võitja, Ingrid Viinapuu Teliast, üle auhinna selle aasta võitjale Maria Kütile. Esikolmikusse jäid ka Mailiis Neppo ja Katrina Laurson-Suurna.
Personalijuhtide töö on aina vajalikum
Personalijuhtide töö vajalikkus ja mõju on aegade jooksul märgatavalt kasvanud. Ühiskonnas on viimase 30–50 aastaga ajalooliselt väga palju muutunud, sh haridussüsteem. Aastaid tagasi oli kooli minnes tavaliselt ka töökoht juba olemas, aga tänapäeval ülikooliteed alustades ei suuda keegi seda garanteerida. Töökoha nimel peab ise võitlema.
Personalijuhtide töö ei ole vaid uute inimeste värbamine, vaid ka olemasoleva kollektiivi hoidmine. Konkurendid ei maga ning võitlus heade töötaja nimel käib kogu aeg. Turg, olukord, riik muutuvad pidevalt ning see mõjutab tuntavalt ka personalijuhtide tööd.
Tänapäeval on personalijuht ettevõttes täiskohaga strateegiline partner, personalitööd ei tehta enam raamatupidamise või sekretäritöö kõrvalt.
