Töötajaid kaasav juhtimisstiil on juhtimisviis, kus juht loob meeskonnale teadlikult turvalise töökeskkonna, võttes arvesse oma töötajate arvamusi, ideid, tagasisidet, kaasates neid otsuste tegemisel ja lahenduste leidmisel. Selline lähenemine eeldab juhilt võimekust kuulata ja mõista oma töötajate seisukohti ning töötajatelt omakorda usaldust juhi ning teiste meeskonnaliikmete vastu. Kaasava juhtimise põhimõtete rakendamine toob kaasa efektiivse meeskonnatöö, loovuse ja innovatsiooni ning aitab parandada organisatsiooni kultuuri ja mainet. Kaasava juhtimise teemadel mõtiskleb Kasak Solutionsi strateegiline disainer Kaire Valge.
Abraham Maslow vajaduste hierarhia kohaselt on igal inimesel, lisaks füsioloogilistele vajadustele, vajadus tunda end turvaliselt, kuuluda, saada tunnustust ning oluline on ka vajadus eneseteostuse järgi. Viies teooria praktikasse, näeme, et see kõik kehtib samuti töökeskkonnas. Iga töötaja tahab tunda end turvaliselt ning seda omakorda mitmest aspektist. Töökoha püsimine, töötajate väärtustamine ning nende potentsiaali kasutamine, lubamine inimestel olla just täpselt sellised nagu nad on, on turvatunde tekkimisel olulisteks faktoriteks. Turvatunne on usalduse aluseks.
Kui mõtiskled hetkeks enda organisatsiooni üle, siis kui vabalt saavad Sinu töötajad anda ning ka vastu võtta konstruktiivset tagasisidet või lihtsalt väljendada oma arvamust?
Siin on abiks coachiva juhtimise tehnikad, mis baseeruvad põhimõttel küsin-kuulan-peegeldan. Coachiv juhtimisstiil on hinnangutevaba viis anda inimestele hääl ning neid ka päriselt kuulata, sest igas ettevõttes tööl olevad inimesed on parimad indikaatorid ja analüüsijad, loomaks selgust sellest, mis enam ei toimi ning milliseid muutuseid on vaja ellu viia. Lisaks on neil kõigil erinevad pädevused ning kompetentsid, koos mõeldud lahenduste realiseerimiseks. Ühine arusaam sellest, et ettevõtte edu on MEIE kõigi asi, tekitab ühist vastutust olukorra parendamise eest. Juhi roll siin on õigete küsimuste küsimine, aktiivse kuulamise praktiseerimine, olles samal ajal avatud erinevatele, tema omadest erinevatele lahendustele.
Kaasatuse eelduseks on, et meil on juhtide ja töötajatega ühine arusaam, mida see sõna meie jaoks üldse tähendab ning me oleme loonud ühise arusaama, kuidas see meie puhul toimib sh mis on kõikide osapoolte ootused ja vajadused kaasatusele. Oluline on oma inimestega rääkimise regulaarsus. Kollektiiv koosneb teadmistelt, oskustelt, kogemustelt, hoiakutelt, arusaamadelt erinevatest isikutest ja seega mõistetakse olukordi/protsesse/toiminguid erinevalt. See, mis on ühe jaoks turvaline viis end väljendada, ei pruugi seda teise jaoks olla. Iga töötajaga tuleb vestelda talle omases keeles. Teinekord on inimestel geniaalseid lahendusi, kuid kui neid väljendada ei julge, jäävadki need vaid tema pähe.
“Juhid saavad paremaks muutuda siis, kui nad oma inimestega räägivad.”
„Kaasava juhtimise mõte on luua turvaline keskkond ühiseks loominguks, ideede genereerimiseks, aruteludeks. Tajun kaasavat juhtimist ühtlasi vastutuse jagamisena, kus inimesed on kaasatud ettevõtte arenguprotsessidesse ning näitavad seeläbi rohkem initsiatiivi võtmaks vastutust muudatuste elluviimise ees.“
Kaasates inimesi, mõistame ühiselt toimuvat, seda, mis on meie ning ettevõtte väärtused, erinevad koostöövõimalused, tulemused, põhimõtted. Ühise arusaama kujundamine on vundament, et selle peale ehitada ettevõtet, kus inimesed on valmis ise kätt tõstma, panustama ja võtma vastutust ühise asja eest, olgu eesmärk milline tahes. Selle eelduseks on usaldus ja turvatunne.
“Töötajad on ettevõtte edu alus. Iga ettevõte ja organisatsioon on täpselt nii vürtsikas kui vürtsikad on vürtsid, millest ta koosneb. Selleks, et tekiks tasakaal ja harmoonia on vaja koosluse sisu.”
Jätan siia veel mõned küsimused, mille üle oleks hea mõtiskleda.
Kuidas hindad juhina hetkel ettevõttes kaasatuse toimimist? Mis võiks olla teistmoodi?
Kui palju aega tegelikult enda inimeste kaasamisse panustad? Millist väärtust see kogu teie meeskonnale looks, kui seda veelgi enam teeksid?
Oled kindel, et eranditult kõik töötajad tunnevad end väärtustatuna, hinnatuna, kuulatuna, kaasatuna? Mis seda väidet kinnitab?
Mida on vaja selleks et hakata kaasava juhtimise põhimõtteid nüüd teadlikult kasutama? Milline võiks olla esimene samm selles suunas? Ja millist väärtust see looks kui seda teha valiksid?